Delfi Erisaade

Delfi Tasku

Delfi erisaade võtab operatiivselt ja otsustavalt luubi alla teemad, mis just hetkel tulikuumad.

All Episodes

Valgevene piiril lahvatanud migratsioonikriis on teravdanud siin piirkonnas taas hirme sisserändajate ees. Näiteks ajaloolane ja EKRE liige Jaak Valge kirjutas oma artiklis, et eks süüdi on EL-i lõtv sisserändepoliitika. Äsja ilmus meil Päevalehe veebis ka usutlus Taani kirjaniku Lars Hedegaardiga, kes ütleb, et moslemite jaoks pole naised enamat sünnitusmasinatest. Eesti Pagulasabi juht Eero Janson tuli just Pakistanist, kus nägi afgaanide põgenikelaagrites tohutut kasutamata inimpotentsiaali: tuhandeid kõrgelt haritud afgaane, kes kohe kindlasti Talibani võimu alla naasta ei saa, aga keda Euroopa Liit ka vastu võtta ei taha. Tema sõnul on aga üks hullemaid nähtusi põgenike käsitemine mitte inimeste, vaid massina – nagu praegu Valgevene piiril. „Mulle tundub, et uus pööre on lisatud sellisele dehumaniseerivale ja varjupaigavastasele hoiakule läbi selle, et me käsitleme neid inimesi hübriidohuna,“ tõi ta näite. Kommenteerides Päevalehe artikleid, tõstab ta esile Jaak Valge puhul, et kaugelt kõige suurem osa 37-st miljonist välispäritolu elanikest Euroopa Liidus pärineb hoopiski Austraaliast. „Varjupaigarändega on tulnud Euroopa Liitu neli protsenti inimestest!“ paneb ta asju proportsiooni. „See on ju pisku!“ Hedegaardi puhul toob ta aga kiire paralleeli: „ma olen vist samu pealkirju näinud siin selle kohta, et Eestis on ka erakondi, kes näevad naisi sünnitusmasinatena. Võib-olla me ei olegi nii erinevad,“ lisab ta poolirooniliselt. Saates veel Milline olnuks korrektne käitumine Euroopa Liidu piirile saabunud migrantidega? Mis võiks olla nende reaalne šanss saada varjupaika? (vihjena: väga kõrge) Kas eitava vastuse saanud rändajate kiire tagasisaatmine aitaks populistide retoorikat tõrjuda? Miks just on moslemite osas suusad Euroopas nii risti läinud? Kus on tegelikult kõige haavatavamad inimesed ja kuidas neid toetada? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Dec 3

42 min 20 sec

Transpordiameti juht Kaido Padar tõdeb riigi teeäärsete tualettide ja prügikastide kärpimise valguses, et alternatiive pakkuvate tanklaettevõtetega on ruumi suhteid parandada. Riigi teede ja ühistranspordi korraldamist kureeriv transpordiamet tuli välja uudistega, et väheneva eelarveraha ja suurenenud kulude raames on vaja teatud teenustesse kärpekäärid tuleval aastal sisse lüüa. Täpsemalt on plaanis vähendada maanteeäärsete prügikatside ning tualettide hulka ning koomale tõmmata ka tasuta maakondlikku ühistransporti. Delfi „Erisaate“ stuudios seletas küsimused lahti transpordiameti peadirektor Kaido Padar. Saatejuht oli Raimo Poom.

Dec 2

25 min 51 sec

Delfi erisaates räägib Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia teadur Uku Haljasorg, et loodetavasti astutakse vaktsiiniarendusel uute koroonatüvede leviku tõttu järgmine samm. Mis puudutab Eestis toimuvat, siis heidab ta kivi valitsuse kapsaaeda - inimestele lähenetakse sageli käsklausetega. Saadet juhib Karoliina Vasli.

Nov 30

20 min 50 sec

Kui Vladislav Surkov kõneleb, siis teda pannakse tähele. Venemaa kunagise doktriini „suveräänse demokraatia“ looja, Našide ning Novorossija tagantõhutaja, putinismi legend tuli äsja välja oma uue artikliga. Jurist ning ühiskonnaaktivisti Jevgeni Krištafovitši suhet praeguse Venemaa juhtkonnaga iseloomustab hästi vahva Švejki suhe ülemleitnant Dubiga – neil on alati „miski kana kitkuda“. Ja sestap tunneb Krištafovitš Putini seltskonna mõtlemist nii palju, kui seda piiritaguseid võnkeid lugedes üldse võimalik tunnetada on. Ning infosfääri lõhestavad kummalised võnked. Kremli julgeolekunõukogu juht Nikolai Patrušev võrdles äsja Ukrainat Afganistaniga. Venemaa välisluure aga 2008. aasta Gruusiaga (mil Venemaa teatavasti sisse tungis). Ning nüüd Vladislav Surkovi artikkel, mida võib lühidalt kokku võtta kui soovitust külvata enda riigis tekkinud ebakõlad kaosena naaberriikidesse. „Surkovil on vaieldamatult õigus, et see on väga hea taktika,“ kõneleb Krištafovitš, kes kirjeldab seejuures Surkovi veel idealistina. „Eriti, kui need naabrid on mitte sama tugevad kui sina. Vene keeles on väga hea väljend: Пока толстый сохнет, худой сдохнет (kuni paks kidub, kõhn kõngeb).“ Saates veel: Kuidas paistab selle taustal Ühendriikide hoiatus oma liitlastele, et Venemaa rünnak Ukraina vastu võib alata juba jaanuaris? Mida igatseb Putin sellise ähvardamise taustal enim: võtit korterisse, kus raha on; Ukraina hävitamist või hoopiski austavaid telefonikõnesid? Kui palju annab veel tõmmata pingule kruvisid Vene ühiskonna ümber? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Nov 26

29 min 19 sec

Värskes LP-s on ilmunud 2021. aasta Mõjukate edetabel. „Erisaates“ võtsid lehe ja mõjukad ette Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald, Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo ja Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju. Ajakirjanik Raimo Poom küsis neilt, miks nimekirja ülemine ots just selliseks kujunes?

Nov 26

41 min

Peaminister Kaja Kallas kohtus Pariisis Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Mõlemad leidsid, et Venemaale tuleb näidata konkreetselt, mis on Ukraina ründamise tagajärjed.

Nov 24

8 min 54 sec

Koolitestide hankemenetlust juhtiv haridus- ja teadusministeeriumi teadusnõunik Mario Kadastik räägib, kuidas ikkagi esimene testileping SelfDiagnosticsiga sõlmiti. Samuti on juttu nende testide tõhususest. Intervjueerib Karoliina Vasli.

Nov 23

15 min 32 sec

Senine ajalookirjutus ketrab meie argiteadvuses kulunud narratiivi eestlastest kui orjarahvast. Kuid kas see on tõde? Kuidas eristada müüti ja autentseid minevikusündmuseid? Mil moel meie esivanemad tegelikult elasid ja teiste rahvaste lävisid? Kui jälgida avalikkuseski lahti rullunud kaasahaaravaid debatte, pole liialdus öelda, et oleme jõudnud oma rahvusliku identiteedi mõtestamisel täiesti uude ajajärku. Nii kõlab sissejuhatus ajalookonverentsile, mis leiab aset 27. novembril algusega kell 11 Theatrumi saalis. Palusin kolmel konverentsil ülesastujal aimu anda, mida põnevat seal kuulda saab. Meil on ajakirjanduses kõige rohkem tekitanud furoori ajaloodoktor Kristjan Oad, kelle viimase Päevalehes ilmunud loo pealkiri räägib iseenda eest: eestlane – põline vallutaja. Nüüd konverentsi päevakavas olev ettekanne pole mitte vähem intrigeeriv: "Kas pärisorjuse aegsed Eestimaa mõisnikud pidasid end... eestlasteks?“ Kuidas üldse eristada müüte tegelikkusest? Me kõik oleme kuulnud Läti Hendrikust ja saame ka aru, kelle laulu ta laulis. Mida sinna kõrvale veel panna? SA Osiliana juhi Marika Mägi ettekanne kõlabki: „Mis jäi Läti Henrikul mainimata?“ Palju me oskame rääkida aga ajast enne, kui kroonikud tulid? Arheoloogiaprofessor Heiki Valk on uurinud eestlaste linnuseid. Mida paljastab maapõu? Kui ägedaid sõdu – ja kellega me pidasime? Kes neid kindlusi valitsesid? Saates aruteleme veel, kui palju tohib üldse lasta spekulatsioonidel ajaloo uurimise puhul mängida lasta? Ega me tegele uute faktide otsimise asemel hoopis ise müüdiloomisega? Ja - kui palju on ühes praeguses inimeses, kes siin praegu elab, enam Lembitut? Pärast nii paljude võõraste rahvaste ülekäimist? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Nov 20

37 min 32 sec

Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule räägib, et on põhjust rõõmustamiseks. Koroonanäitajad lähevad alla ning olukord haiglates tunduvalt parem. Valvsust ei saa aga kaotada. Intervjueerib Karoliina Vasli.

Nov 17

18 min 4 sec

Täna tegid Eesti, Soome ja Rootsi ohutusjuurdlusasutused pressikonverentsil vahekokkuvõtte parvlaev Estonia vraki ja seda ümbritseva merepõhja eeluuringutest. Mida võib järeldada senistest uuringutest ja millised uuringud ootavad veel ees, selgitas täpsemalt Eesti ohutusjuurdluse keskuse juhataja Rene Arikas.

Nov 16

10 min 18 sec

Veel enne, kui die Welt tõi välja Euroopa komisjoni kartuse, et migrante võidakse hakata lennutama Minkskist Eesti piiri äärde Pihkvasse, juhtis samale võimalusele tähelepanu politoloog Karmo Tüür. Praegu, ütleb ta, pole ametlikul tasandil võetud vastu ühtegi poliitilist otsust, et liini ei tule. Kõik on puhta mitteametlik, „tehnilistel põhjustel“. Valdavalt Iraagist pärit immigrantide puhul tuleks neil seejuures läbida piirikontroll: „Venemaa peaks siis jah avalikult näitama oma enda rolli selles konfliktis,“ tõstab ta esile. Pole selge, et Moskva seda tahaks. „Küll aga on Venemaa ja Valgevene järjest rohkem ühte sammu astumas, eriti mis puudutab välis- ja julgeolekupoliitikat,“ märgib Tüür. „Mul oleks väga-väga-väga keeruline uskuda, et Valgevene on teinud kõike seda ilma Venemaaga vähemalt kooskõlastada.“ Tõsisemaks peab politoloog hetkel mitte nähtavaid, kuid potentsiaalseid arengustsenaariume, eriti 100 km nn Suwałki koridoris. „Kui provokatsioonide teel viiakse vastasseis selleni, et asi läheb kineetiliseks – piisab ju, kui visata migrantide laagrisse paarkümmend automaati ja need tulipead viivad asja kineetiliseks ise, võib juhtuda, kus lõiku Suwałki koridoris hakatakse ründama nii alt Valgevene kui ülevalt Kaliningradi poolt.“ Saates veel Kuidas sobitub see kõik konteksti „hea Putin annab gaasi“ ja „Venemaa saadab välja signaale piirileppe allkirjastamiseks? Kuivõrd võis õppustel Zapad läbimängitu olla osaks sellest stsenaariumist? Mil määral on Putinil ja Lukašenkal võimalik olukorda enda võimupositsioonide tugevdamiseks ära kasutada? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ Karmo Tüüriga siit!

Nov 12

16 min 11 sec

Koroonavastased ravimid on Euroopa ravimiametis hindamisel. Mida need endast kujutavad? Kuidas erinevad need vaktsiinidest? Asja selgitab Eesti ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi.

Nov 10

14 min 50 sec

Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov ütleb, et vähemasti nädalavahetusel oli näha, et haiglapatsientide arv natukene vähenes ning nakatumise määr langes. Vara on siiski veel hõisata, kõik võib muutuda. Intervjueerib Karoliina Vasli.

Nov 8

12 min 42 sec

Mõista, mõista, mis see on? Pooleteise meetri kõrgune pajuvits seitsmel ruutmeetril? Eks igaüks tunnetab loodust erinevalt, aga ametniku jaoks on see mets. Eestimaa looduse fondi metsaprogrammi juht Siim Kuresoo kirjeldab, et kui paberile vaadata, on metsamaa pindala Eestis koguni suurenenud. Aga paber kannatab kõike. Ka vaarikavõsa vastsel raielangil läheb ametniku jaoks kirja metsamaana. Ja sestap on ka võimalik samaaegselt harvesteril unnata lastes siira näoga kinnitada, et tegelikult on meil metsadega kõik hästi. Kuresoo kinnitusel pole aga praegune mudel kasulik isegi mitte majanduslikult: „kui me senisel kujul jätkame, tekib juba kümne aasta pärast puidupuudus,“ hindab ta. Aga mida siis ikkagi tähendab enam kui saja maailma riigijuhi poolt antud lubadus juba kümnendi lõpuks metsade n-ö väärkohtlemine lõpetada? Ei mingeid lageraieid enam? Sellest lähemalt saates, kus tuleb jutuks veel: Puit on ju igati keskkonnasõbralik materjal, palju parem kui betoon. Jätame siis mööbli tegemata ja puitmajad ehitamata? Miks on looduskaitsjad vastu esmaspilgul vägagi mõistlikule plaanile raie- ja tööstusjäätmeid elektriks põletada? Ja üllatus – kuhu hiiglaslikel lageraietel tekkinud puit tegelikult läheb. Kuula Krister Parise „Erisaadet“ Siim Kuresooga siit!

Nov 6

25 min 49 sec

Riigihalduse minister Jaak Aab (Keskerakond) räägib erisaates Anneli Oti saatusest ning viitab, et peaminister Kaja Kallase jätsid Oti ettepanekud külmaks. Juttu on ka koroonaolukorrast ning teadusnõukogu soovitusest. Viimaseid võimuliit üks ühele ei rakenda. Saadet juhib Karoliina Vasli.

Nov 3

18 min 59 sec

ERISAADE | Margus Allikmaa: minister Anneli Ott unustas kultuurivaldkonna ära by Delfi Tasku

Nov 2

17 min

Miskit näib olevat valesti. End vaktsiiniga kaitsnud inimesed annavad järjest teada, et koroonaviirus on nad viimaks kätte saanud. Mis sünnib? Tõsi, enamikul neist on viirushaiguse sümptomid kergemad kui nii mõnegi muu sügisese külmetuse puhul. Kuigi ega ta meeldiv ole. „Loomulikult võib läbimurdeinfektsioon olla inimesele raske, tal võib olla väga halb, kuid vähesed satuvad temaga haiglaravile,“ räägib Eesti üks suurimaid spetsialiste vaktsineerimise teemal, perearst Marje Oona. „Suurem on oht haiglasse sattuda eakamatel ning seepärast soovitame neile kindlasti praegu ära teha tõhustusdoosi.“ Läbimurdeinfektsioon tähendab Oona sõnul seda, et viiruse delta variant suudab juba nõrgenenud kaitsekehadega inimeste esmasest vaktsiinikaitsest läbi tungida. „Ega see deltavariant palju algsest variandist ei erine,“ selgitab ta. „Küll on tal palju kiirem paljunemise- ja seega ka palju tõhusam levikuvõime.“ Eakad küll, aga… Kui eakate puhul on plusse ja miinuseid kokku lugedes kaalukauss selgelt vaktsineerimise kasuks, siis kuidas on lastega? Päris riskivaba ju vaktsineerimine pole. „Mida me praegu teame, on et covid-19 läbipõdemine ei ole ka lastele ohutu,“ kirjeldab Oona. „Ohud võib jagada mitmesse kategooriasse. Kõigepealt võib läbipõdemise järel tekkida nn pikk covid. Isegi kõige tagasihoidlikuma hinnangu kohaselt jääb 2% hätta pika covidiga, on see kogu riigi tasandil päris märkimisväärne. Aga võib olla veelgi hullem. „Üha rohkem tuleb andmeid, et covidi läbipõdemine langetab kognitiivset võimekust. Mida raskemini põetud, seda tõenäolisemalt. Ja see paneb mind muretsema, sest see pole mitte üksnes kopsude ja hingamisteede haigus,“ räägib Oona. Ta ei eita, et vaktsineerimisega kaasnevad riskid, näiteks müokardiidi oma. Kuid et sesoses vaktsineerimisega tekib seda siiski kuus korda harvemini kui seoses reaalse läbipõdemisega. Päris haigusega võib aga kaasneda veelgi rängem tagajärg ehk multisüsteemne põletikuline haigus. Saates veel Kas koolide distantsõppele saatmine siis aitab? Kuivõrd on viimased meetmed inimesi rohkem vaktsineerima meelitanud? Millised hirmsad viiruse mutatsioonid veel tulemas on? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ Marje Oonaga siit!

Oct 30

24 min 40 sec

Sel kolmapäeval kajastas ETV saade „Pealtnägija“, kuidas olümpiavõitja ja epeevehkleja Kartina Lehis taotles oma endisele treenerile Helen Nelis-Naukasele lähenemiskeeldu. Mida aga lähenemiskeeld endast kujutab ja mis juhtudel võib seda rakendada, selgitab Delfi „Erisaates“ Pärnu maakohtu kohtunik Indrek Nummert.

Oct 29

17 min 16 sec

Valitsus on korrutanud, et koolide sulgemine on viimane meede, mida kasutatakse koroonalaine maha surumiseks. Kuid rekordilised nakatumisnäitajad, eriti noorte seas, panid omavalitsusi tegustema. Eile teatas Tallinn 4.-8. klassidele nädalase sunniviisilise distantsõppe kehtestamisest peale koolivaheaega. Valitsuselt löödi tool jalge alt. Delfi „Erisaate“ stuudios on Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora, Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Krister Paris ja saatejuht Raimo Poom, kes arutavad, mis oli Kõlvarti sammu taga. Ja vaatavad laiemalt, mis meid seoses viiruse võimsa uue lainega ees ootab – on sellelt valitsuselt üldse otsustusvõimet loota või mitte?

Oct 28

23 min 22 sec

Pikad järjekorrad patsientidest, kes saavad haiglas voodikoha alles siis, kui keegi eest ära sureb. Ning tõenäoliselt surebki. Just niisugused pildid avanevad Rumeenias, mis „võistleb“ ühes naabermaa Bulgaaria ning Eestiga praegu Euroopa Liidu nakatumisnäitajate esikolmikus. Aga koroonapatsientide suremus on seal Eestist tervelt neli korda kõrgem. Valitsus palub Euroopa Liidult ja naabritelt erakorralist abi. Aga ise pole nakatumiste vältimiseks suudetud ära teha – ütleme siis otse – peaaegu midagi. Rumeenias on vaktsineeritud umbes 30% elanikkonnast ning lagi näib olevat käes. Bulgaarias on vastav näitaja 20% ringis… Eesti suursaadik Rumeenias Ingrid Kressel kirjeldab, et piirangud on samas Eesti omadest märksa karmimad. Nii näiteks lisandub esmaspäevast ka öine liikumiskeeld kõigile, kes on vaktsineerimata. Aga ometi on vaktsineerimisprotsent ikkagi väiksem kui näiteks isegi Venemaal. Mis sest, et vaktsiinid olid vabalt kättesaadavad enne kui Eestis. „Eks see on usu küsimus,“ hindab Kressel. „Kas sa usud, mida valitsus räägib või mitte. Rumeenlased on poliitilise klassi suhtes väga kriitilised. Nad ei usu, et tegeletakse riigi valitsemise, vaid omavaheliste intriigide ja kemplemisega.“ Küll aga pääses viimastel valimistel 9 protsendiga parlamenti erakond, mis seisis vaktsineerimisele vastu. „Lisaks on probleem selles, et ka siinsed arstid ei soovita vaktsineerida,“ toob Kressel üldisest hoiakust näite. Ja ometi on Rumeenia suhtumine veel tõsisem Bulgaaria omast. „Kui võrdlen näiteks maskikandmist Bukarestis või Sofias, siis seal ei peeta seda vajadust peaaegu millekski,“ kirjeldab ta hiljutisi muljeid naaberriigist. Saates veel Milline on üldse valmisolek reegleid järgida? Kui suurt rolli mängib seal desinformatsioon Venemaalt? Mida Rumeenial naabermaadelt üldse loota on? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Oct 22

15 min 42 sec

Riigikontrolöri sõnul peaks valitsus igaks eelolevaks nädalaks vaktsineerimise eesmärgi paika panema, muidu me ei tea, kas piirangud aitavad. Koroona kolmas laine on terves riigis üle pea kasvamas. Nakatumiste tohutu kasv ähvardab haiglad jõu katkemiseni patsientidega üle ujutada. Vaktsineerimine, mille olulisusest on räägitud nõrkemiseni, aga toppab kuid. Riigikontrolör Janar Holm on pidevalt analüüsinud nii vaktsineerimise olukorda, piiranguid kui muid epideemia võitmiseks valitsuse poolt astutud samme ning saatnud peaminister Kaja Kallasele mitu vastavat märgukirja. Delfi „Erisaade“ uuris Holmilt, kas neist tähelepanekutest oli kasu, miks pole valitsuse sammud ikkagi praegust viiruse plahvatust vältinud ja mida nüüd tuleks teha. Saatejuht oli Raimo Poom.

Oct 21

22 min 56 sec

Valga vald on üks kehvema vaktsineeritusega valdu Eestis. Vaktsineeritute hõlmatus ühe doosiga on 52%. Ka eakate vaktsineeritus ei ole kiita – napilt üle 55%. Kas valitsuse meetmed aitavad olukorda parandada, rääkis Delfi „Erisaates“ Valgamaal vaktsineerimise koordinaator ja Valga haigla ravijuht Neve Vendt.

Oct 20

16 min 51 sec

ERISAADE | Raimond Kaljulaid sotside juhi kohta ei ihka: üks vajalik komponent on puudu by Delfi Tasku

Oct 19

17 min 36 sec

Homme hilisõhtul selgub, kel on põhjust valimispidudel rõõmsalt šampuseklaase kõlistada. Erisaates on külaliseks politoloog Martin Mölder, kellega juttu olukorrast Tallinnas ja ka lahkhelidest valitsuskoalitsioonis. Saadet juhib Karoliina Vasli.

Oct 16

18 min 46 sec

Oktoobri algusest kestab Narva, Tartu ja Viljandi suunal rongidega paras segadus. Kord ei saa Balti jaama, siis osad rongid saavad ja teised ei saa. Miks nii pikad katkestused ja millal segadus lõppeb? Sügisel on inimestel kibe töö aeg, vaja liikuda kodust tööle või ka erinevate linnade vahel. Aga just sellele ajal on Eesti kõige tähtsam rongijaam – Balti jaam – nädalate kaupa Tartu, Narva või Viljandi suuna rongidele suisa kinni või ainult osaliselt lahti. Rongiplaanid muutuvad ja reisijatel tuleb kogu aeg hoolega vaadata, kust maalt rong enam edasi ei vii ja kasutada asendusbusse. Miks kõik rongid Balti jaama ei saa ja millal see olukord lõppeb. Delfi „Erisaate“ stuudios käis Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin, kes rääkis nii suurest Balti jaama remondist kui ka järgmiste aastate suurtest raudtee ehitustest. Saatejuht on Raimo Poom.

Oct 13

20 min 31 sec

Eesti Taksoettevõtete Liidu juhatuse liige Raul Kalev räägib erisaates olukorrast Tallinna taksondusturul. Ta nendib, et piraattaksosid kui selliseid praktiliselt enam pole, aga krõbedat hinda küsitakse nüüd ametlikult.

Oct 9

21 min 38 sec

Eesti inimõiguste keskus hakkas sellest nädalast pakkuma tasuta nõustamist andmekaitse vallas. Miks on ühiskonnas selle järgi vajadus? „See on otseselt inimõigustega seotud valdkond,“ kõneleb keskuse digiõiguste ja andmekaitse valdkonna jurist Mari-Liis Vähi. „Andmed on ikkagi osa meie identiteedist ja privaatsusest.“ Ta toob näitena tööandja, kes võib tunda huvi sinu poliitiliste vaadete vastu ja lähtuvalt sellest näiteks valida, keda koondada. Aga poliitilised eelistused ei tohiks olla üldse tema asi. Vähi sõnul tuleks oma andmeid kaitsta sisuliselt igaühe eest: „See võib olla sinu uudishimulik naaber, endine elukaaslane, kiuslik klassikaaslane kui ka pahatahtlik häkker, küberkurjategija, kes soovib su krediitkaardiandmeid,“ hoiatab ta võimaluse eest, et abstraktsete bittide ja baitide taga seisavad konkreetsed eurod. Sel nädalal oli kõigil meelel ka Facebook – mitte üksnes oma kuuetunnise katkestuse pärast, vaid USA senati ees andis tunnistusi ka lokulööja Frances Haugen, kes hoiatas sotsiaalmeedia kahjuliku mõju eest ühiskondadele. Vähi tõstab esile, et ega me nende platvormide puhul pole suutelised isegi kontrollima, kas see, kuidas nad meie andmeid töötlevad, on üldse õiguspärane. Riike saab vähemalt juhtida läbi kohtute. Nii nagu tegi nüüd riigikohus otsuse, mis keelas sideandmete laussäilitamise. Vähi sõnul tulebki teinekord riiki kunstlikult tekitada, et ta liiga efektiivseks ning seega ohtlikuks ei muutuks. „Kuigi mugavus ja edulugu on olulised ja edendavad meie elu, peab privaatsuse ning andmete kaitseks olema teinekord ka tehislikult ebamugav,“ sõnas ta. Saates veel Meil on näiteks president Toomas Hendrik Ilves korduvalt öelnud, et mis te muretsete valituste nuhkimise pärast, kui ise sotsiaalvõrgustikele kõik ära annate. Kui adekvaatne selline suhtumine on? Miks peaks olema näiteks näopiltide lekkimise pärast mures inimene, kel midagi varjata pole? Kas ka Eesti riik tahab teada liiga palju? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ Mari-Liis vähiga siit!

Oct 8

20 min 27 sec

Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus kirjutas arvamusloos, et praegu lubatud 7–8-protsendiline palgakasv ei tõsta õdede ja hooldustöötajate elukvaliteeti, vaid võib seda isegi kahandada, sest Eesti keskmine palk on aastaga tõusnud pea sama mühinal – 7,3 protsenti.

Oct 6

20 min 14 sec

Narvas kohalikel valimistel omanimelise nimekirja eesotsas trooniv, varasemalt seitse kuud Narva linnapea ametit pidanud Katri Raik lubab teha kõik mis võimalik, et muuta linnajuhtimine läbipaistvaks ning et ka kõige suurematel Narva skeptikutel kaoks mõte, et Narva ongi korruptsioonipealinn. Saadet juhib Kärt Anvelt.

Oct 6

24 min 43 sec

Rääkides elu võimalikkusest maal, lähevad kergesti taju ja tegelikkus kergesti nihkesse. 90-ndate õliste tunkede ja õliste kõride asemel vaatab säravil silmi noor tulevik, kes ootab… jah, mida? Aga internetti, räägib Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige Ivika Nõgel, kes elab Otepää vallas, Vidrike külas. „On täiesti häbiväärne, kui kaua on seda pusitud ja kuidas pole mitte kuhugi jõutud,“ kirjeldab ta inimeste lootusetust saada endale elamisse kiire internet. „See on ju riigi viga ja probleem. Valguskaablid on maas, aga elanikeni viia ei suudeta. Kolm korda oli küsitlus, kas ikka tahate, aga inimesed üksnes ootavad…“ Otepää vallas on muu taristuga isegi hästi, pigem on küsimus selles, et ega värsket kinnisvara enam saadaval olegi. Koolid ja lasteaiad muudkui paisuvad. Sest ega see seltskond, kes nüüd maale tuleb, ongi ettevõtlikum, kes riigi tuge väga ei ootagi. Ent paradoksid jätkuvad. Mis on valimiste põhiteema? Võiks arvata, et mets – aga ei, sellest parteid Nõgeli sõnul peaaegu ei räägigi. Hoopis lõhestavamaks küsimuseks on kujunenud… trummipõrin… vaktsineerimine! Aga kas teadsite: Nett netiks, kuid milline investeering täidab hoobilt kõik maamajad inimestega? Mis tundega „vanad olijad“ uustulnukaid tegelikult vastu võtavad? Miks ühed omavalitsused saavad uusi elanikke sõrmenipsust ja samas kõrval viliseb vaid tuul tühjal väljal? Ja kuidas mõjutavad suured pealinna narratiivid nagu seksuaalvähemused ja sisserändajad suhteid külades, kus kõik tunnevad kõiki? Ahjah, müüt sellest, et traktorid ja traktoristid kuskile kadusid, on veel üks kummalisi tegelikkuse ja taju paradokse, millest Krister Paris räägib Ivika Nõgeliga järgmises „Valimiste erisaates“. Põnevat kuulamist!

Oct 1

32 min 15 sec

Täna on märgiline päev Eesti poliitikas. Eesti Konservatiivne rahvaerakond läks esmakordselt arvamusküsitlustes juhtima ning see ei pruugi olla veel üldsegi tema lagi. „Hetkel on ühiskondliku protesti kandjaks just EKRE,“ selgitab Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora. „Varem on seda rolli täitnud ajalooliselt Keskerakond, kes on aga valitsuses ning seetõttu paigal toetusega.“ „Kõik, keda mingi elukorralduslik muutus – näiteks kütusehinna tõus tanklates – ärritab või pahandab, kasutavad loomulikult valitsuserakondi piksevardana ja EKRE on nende jaoks lahendus,“ märkis ta. Huvitava fenomenina on järsult kasvanud EKRE toetus ka venekeelse elanikkonna seas. RusDelfi toimetaja Roman Starapopov toob ühe põhjusena välja, et EKRE hakkas rääkima oma valijatega vene keeles. „Teine asi aga, et nad räägivad just seda, mida venelased kuulda tahavad. Nii on Ida-Virumaal suuri probleeme töö leidmisega. Nüüd räägib EKRE, et las ukrainlased, kes töö ära võtavad, lahkuvad.“ Moora tõstis esile EKRE edu poliittehnoloogilise nähtusena, mis teeb nendest kirjutamise meedias väga keeruliseks: „oled loll, kui sa kajastad ja oled loll, kui sa ei kajasta.“ Moora viitab tuntud esseistile Nassem Nicholas Talebile, kes on toonud kasutusele mõiste „antihaprus“. „Iva on see, et tugevad ja hakkamasaavad on nähtused, protsessid või isikud, kes võidavad kaosest. Kui kivi saab hoobi, jääb ta ikka iseendaks. Habras asi läheb katki. Ning on antihaprad asjad, mis lähevad hoopidest tugevamaks,“ kirjeldab ta teooria põhisisu. „Väga paljud muu maailma poliitikud, kelle pealt EKRE on end maha kirjutanud, just sellise kuvandi ongi suutnud luua: kui nad saavad mingi asja eest peksa, kui juhitakse lihtsalt tähelepanu, et nad sõna otseses mõttes valetavad või räägivad täiesti teist juttu, kui nad rääkisid eile, siis igale teisele poliitilisele jõule oleks see saatuslik või väga kahjulik,“ selgitab Moora. „Aga neid teeb see tugevamaks. Kui vaadata kasvõi viimaseid arenguid, pole teisi erakondi, kes saaksid olla täiesti vastandlikel positsioonidel või ajada täielikku jama.“ Näited Eesti Ekspressi peatoimetaja toob ka konkreetseid näiteid: Vaktsiinivastaste jaoks on EKRE pääsetee või lahendus, esindab justkui nende soove. Samal ajal peksavad nad minister Tanel Kiike selle eest, et Eesti vaktsineerimisumbrid on haledad. Nad räägivad, et Euroopa Liidu turupööre on riigikeskne ja turuvaenulik. Lahendusena pakutakse aga riiklikku hinnapiiri, mis on täissotsialism. Ei pese ju maha venevaenuliku erakonna kuvandit! Aga see ei takista rääkimast Kremli jutupunkte ning tampida näiteks ukrainlasi. Saates veel Eks ka poliitikas tahetakse olla võitjate poolel. Kas nüüd on jutud „sanitaarkoridorist“ selleks korraks ühel pool? Kui Talibani naasmise puhul oodati, et islamiliikumine võib olla muutunud inimnäolisemaks, kas peab ehk (ja kas suudab) kohendama oma räuskavat stiili ka EKRE? Millal tuleb poliitikamaastikule keegi neist veel äärmuslikum? Kuulake Krister Parise juhitud erisaadet siit!

Sep 29

28 min 26 sec

"Varivolikogu üks keskseid eesmärke on anda aimu ja saada ka ise aimu kohaliku omavalitsuse juhtimise toimimismehhanismist," tutvustab Paide teatri lavastaja Jan Teevet värsket projekti. Intervjueerib Karoliina Vasli.

Sep 29

17 min 48 sec

Kui vaadata pealkirju, on Viimsi näol tegemist täiesti üleelusuurusega vallaga. Ühest küljest on kuvand nagu Naša Russia seriaalist Rubljovkal. Kerjused istuvad prügimäel mullivannis ja joovad šampust. Ja teisalt vaatab pealkirjadest alati vastu mingi jama… Tee või tina, aga mõiste korruptsioon kleepub Viimsi külge sama kindlalt nagu tuntud Vene ütluses: „Petrov peksis või Petrovi peksti, aga mingi ebameeldiv lugu temaga oli.“ Koha pealt vaadates on põhiprobleem aga hoopis muus. Vald on omaenda raskuse all sõna otseses mõttes lõhki minemas. Kui Eestis on hulgim omavalitsusi, kes ei tea, kuidas inimesi juurde meelitada, siis Viimsi puhul on sein ees. Kuidas ülearendamisele piiri panna? Kas korruptsiooniväited on puhtalt „loomulik eeldus“ või pigem kehtib põhimõte – „pole tabatud, pole varas“? Miks põdrad ja muud metsloomad massiliselt „inimterritooriumile“ tungivad? Krister Parise juhitud saates väitlevad Viimsi reformierakondlasest vallavanem Illar Lemetti ning uue näljase jõu Eesti 200 Viimsi esinumber Lauri Hussar.

Sep 28

32 min 1 sec

Tartu võimupartei on olnud pikalt Reformierakond, erinevalt Tallinnast aga mitte ainuvalitseja. Nende praegune koalitsioonipartner on Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Mis saab aga oravaparteist pärast selle sügise KOV-valimisi ja mille üle vaieldakse tudengilinna debattides, räägib Tartu Ülikooli Skytte instituudi võrdleva poliitika lektor Alar Kilp.

Sep 27

24 min 20 sec

Tänavu on väga hea seeneaasta, ent paraku on ka omad ohud. "Mida rohkem seeni, seda rohkem võimalik mürgiseentega segamini ajada," nendib terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. Intervjueerib Delfi ajakirjanik Karoliina Vasli.

Sep 25

19 min 35 sec

Mis hinde annab president Kersti Kaljulaid Eesti tegevusele ÜRO julgeolekunõukogus, kuhu valituks osutumise jaoks ta ise kõvasti panustas? Kuidas juhtus, et ÜRO peasekretär nimetas just Eesti varsti ametist lahkuva riigipea üleilmseks naiste ja laste eestkõnelejaks? Delfi „Erisaade“ valmis seekord hoopis New Yorgis, kus president Kaljulaid pidas maailmaorganisatsiooni peaassambleel oma viimase kõne riigipea ametis. Või, kes teab, äkki siiski mitte? Raimo Poom küsitles presidenti New Yorgis ÜRO-s kõne all olnud teemadel ja samal ajal maailmas teisi laineid tekitanud küsimustes.

Sep 23

28 min 45 sec

Rahvusringhäälingu Moskva korrespondent Anton Aleksejev naasis otse Mordorist. Vähe välisajakirjanikke pääseb praegu Aljaksandr Lukašenka kuningriiki. Kui sa pole just Iraagist. Aleksejevi kirjeldusel on Valgevene pealinn praegu otsekui üks konserv. Raske isegi ette kujutada, et aasta tagasi oli tänavad täitunud sadade tuhandete inimeste ja nende vastu kogu oma arsenali kasutavate OMON-i võitlejatega. Küll aga jäid tema hiljutisest reportaažist „Aktuaalsele kaamerale“ silma üksnes araabia keelt rääkivad inimesed, kes kõnelesid oma tagakiusamisest Iraagis. Umbes samasuguseid inimesi on jõudnud hiljuti tuhandete kaupa ka Valgevene piiridele oma läänenaabritega. Läbiränne Valgevenest algas pärast seda, kui Euroopa Liit kehtestas Ryanairi lennuki kaaperdamise ja seal viibinud ajakirjaniku Raman Prataševitši vahistamise eest Minskile sanktsioonid. „See on natuke imelik turism. Tuled ja hotellist väljas ei käi,“ kirjeldas Aleksejev oma kokkupuuteid. „Hotell Planeta näiteks, kus me koos kunagi olime, on selliseid „turiste“ täis. Neid on tõesti Minskis palju.“ Aleksejev kirjeldas, et tema nägi, kuidas „turiste“ koordineeris araabia päritolu koordinaator, kes erinevalt oma klientidest rääkis paljusid võõrkeeli. Üldse on tal mulje, et Valgevene võimud mitte niivõrd ei organiseeri põgenike tulekut Euroopasse, kui on avanud selleks kanali, kus omakorda tegutsevad juba professionaalsed inimsmugeldajad. „Smugeldajad ei ole Valgevene võimuorganid, tšinovnikud. Nad on samad araablased, see on tõesti rahvusvaheline maffia,“ kirjeldas ta. „Nad tulevad, ostavad lennujaamas viisa. Ametlik hind on tuhat dollarit, mille sees on hotell, ööbimine hotellis ja Valgevene viisa. Kui on hotellis broneering, saab viisa lennujaamast.“ Saates veel Millised atmosfääris elavad praegu need, kes Lukašenka vastu sõna võtsid? Miks kirjutavad opositsionäärid armuandmispalveid ja kas see ka aitab? Mis sõnumi saatis välja ühisõppus Venemaaga Zapad 2021? Kui palju on Venemaa õppinud duumavalimiste näitel Valgevenelt valimistulemuste manipuleerimisel? Kuula Krister Parise „erisaadet“ Anton Aleksejeviga siit!

Sep 22

33 min 31 sec

Hannes Tõnissoni suur kutsumus on randade geoloogia, ent selle kõrvalt reisib ta üle maailma - täpselt nii, kuidas ralli MMi graafik on. Ta kuulub Ott Tänaku ilmaennustajate tiimi.

Sep 18

19 min 6 sec

Majandusministeeriumi asekantsler Timo Tatar seletab, miks elektri hind rekordeid lööb ja kuidas olukorda leevendada. Elektri hind ronib Euroopas ja Eestiski uutesse kõrgustesse. Ühe otsaga jõuab see inimeste igakuistele arvetele, kuid kergitab teisest otsast ka kaupade hindu, mille tootmisel elekter suurt rolli mängib. Miks elektri hinnad sedasi käituvad? Delfi „Erisaate“ stuudios oli majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar, kes seletas põhjuseid. Samuti rääkis ta, mida saaks lühemas ja pikemas ajavaates teha, et hindu taas alla tuua. Saatejuht oli Raimo Poom.

Sep 17

21 min 31 sec

Hiljutine migrandikriis Valgevene piiridel oma naabritega on ilmselt osa ühisõppuste Zapad 2021 stsenaariumist ehk õppuste sildi all on juba katsutud ka naaberriikide vastupidavust, leiab politoloog Karmo Tüür. See kõik võib olla aga alles algus. Umbes 200 000 meest harjutamas seni ilmselt suurimatel Vene-Valgevene ühisõppustel. Valgevene president Aljaksandr Lukašenka sõidab aasta jooksul juba kuuendat korda Moskvasse. Vene võimude jõupingutused riigiduuma „valimiste“ eel ei jäta enam fantaasiale voli. Tahate enamat? See kõik on osa stsenaariumist, mille keskse teema võtab kokku sõnapaar: „Probleem 2024“. Selle nimel, et kuidas tagada võimu järjepidevus pärast Vladimir Putini järjekordse ametiaja kukumist (aga mitte ameti mahapanemist), töötab praegu kogu Venemaa riigiaparaat. Tüüri kirjeldusel algasid ettevalmistused selleks juba eelmisel aastal, mil viidi põhiseadusesse Putini ametiaegu „nullinud“ parandused. Ka praegusi duumavalimisi tuleb vaadata kui jõuvahekordade korrastamist samas kontekstis. Tüür on üsna kindel, et enne 2024. aastat on oodata Kremli poolt jõulisi samme. „Vladimir Putin kui poliitiline nähtus hoolib siiski väga oma populaarsusest,“ kirjeldab ta. „Putini populaarsuse tipphetked on olnud sõdade ajal: Tšetšeenia, Gruusia, Ukraina. Sõjaline pingestamine poliitiliselt olulistel hetkedel on Venemaa poolt vaadates täiesti loogiline samm.“ Tüüri kirjeldusel on temaga suhelnud sõjalised eksperdid suhteliselt veendunud, et praegused õppused Zapad mööduvad rahumeelselt. „Sel aastal ei lähe asi kineetiliseks, kuid aasta 2024 probleem vajab lahendamist. Selle lahendamise eel on pigem tõenäoline kui vähetõenäoline, et kasutatakse ka mingit kineetilist momenti.“ Saates veel Kuidas põimuvad Zapad 2021 õppused ning Lukašenka järjekordne visiit Moskvasse? Miks on nüüd Lukašenka see, kes rääkis rohkem integratsioonist, kui ta veel aasta tagasi kiunus surve üle? Kas venelased saavadki viimaks oma unistuse ning sõjaväebaasi Valgevenesse? Miks rakendab Kreml duumavalimistel nii jaburaid võtteid nagu opositsioonikandidaatide teisikutega väljatulek, kui tal on olemas ometi kõik hoovad, et saada oma tahtmist? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ Karmo Tüüriga siit!

Sep 14

25 min 36 sec

Hübriidsõda. Inimesed kui relv. Illegaalsed immigrandid. Okastraat. Lugedes kirjeldusi Valgevene piiril kujunenud pagulaskriisist kipub inimlik pool kergelt ununema. Mitu tuhat neist jõudis Leetu. Küllap Valgevene võimude teadliku tegevuse tulemusena. Sajad on aga Valgevene piiridel naabermaadega lõksu surutud. Ei pääse edasi, ega ka tagasi, sest Valgevene ei luba. Kui mitu ööd oleksite teie praeguste ilmadega valmis veetma telgis kõige elementaarsemategi vahenditeta? Kuid talv läheneb. Eesti pagulasabi juhatuse liige Anu Viltrop märgib, et riigid rikuvad sel kombel mitmeid ise endale võetud kohustusi. Näiteks on põgenike taoline tagasitõrjumine täiesti lubamatu. Pealegi näitab statistika, et meil peaks olema kohustus ligi pooltele neile asüüli anda. Seda enam, et nende seas on ka Lukašenka režiimi eest põgenevaid Valgevene kodanikke. „Leedus on üle 2800 inimese Iraagis. Kui vaadata näiteks 2020. aasta andmeid, siis üle 40% iraaklastest, kes Euroopas varjupaigataotluse esitasid, selle kaitse ka said,“ toob ta näitena. „Piirilaagrites ootab oma saatust ka üle 80 afgaani ja pole väga vaielda, et Afganistan on koht, kuhu oleks praegu väga turvaline minna.“ Lisaks said mullu kaitse üle 80% Euroopasse jõudnud süürlastest. Saates veel Mis pani suurt hulka eestlasi piirile jäänud põgenikke abistama? Mida ütleb rahvusvaheline õigus näiteks Leedu katsete kohta asüüliprotsessi lühendada ja põgenikke kiirkorras tagasi saata? Kui palju inimlikkust on üldse jäänud debatti rände üle? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ Anu Viltropiga siit!

Sep 9

18 min 2 sec

"Isegi poliitikud on väärt teist võimalust," märgib keskerakondlane Priit Toobal, kes kuue aasta eest skandaalide saatel võimumängudele selja pööras. Ta tunnistab, et tegi vigu ja lähtus liigselt kõrvalseisjate soovitustest. Nüüd naaseb ta poliitareenile.

Sep 8

23 min 43 sec

Keskkonnaministeerium avaldas eelmisel nädalal uuringu, kus käsitleti Eesti metsamajandamise tulevikku Euroopa Liidu ja meie endi kliimaeesmärkide täitmise valguses. Metsad on pea ainsaks viisiks, kuidas süsinikku õhust siduda saab ning arvestades soovi liikuda kliimaneutraalsuse poole, on vaja igati toetada metsade CO2 sidumise ja talletamise võimet. Uuring tõi välja, et kuigi Eestis on palju raieküpset metsa, ei ole kliimapoliitika vaates võimalik lähikümnendil metsa raiumist kuidagi suurendada, sest vastasel korral võiks mets CO2 sidujast muutuda hoopis kasvuhoonegaasi õhkupaiskajaks. See mõjutab otseselt metsa- ja puidutööstuse väljavaateid. Delfi „Erisaate“ stuudios oli Metsa- ja puidutööstuse liidu juht Henrik Välja, kes ei olnud kõigega sugugi rahul.

Sep 7

25 min 52 sec

Täna saatsid 60 Eesti filmi režissööri avaliku pöördumise, täpsemini, manifesti „Eesti filmi lõpp“, milles väljendavad nördimust selle üle, et valitsus plaanib järgmisel aastal vähendada rahastust filmivaldkonnale 42 protsendi võrra. Murest loob selgema pildi režissöör Moonika Siimets.

Sep 6

18 min 31 sec

Investor Jaak Roosaare annab erisaates nõu, kuidas väljavõetud pensionirahaga mõistlik käituda. Ta toob ka huvitava näite oma elust - oma vanematele on ta nüüd ise n-ö kodupangaks, makstes neile igakuiselt teatud summa.

Sep 4

16 min 31 sec

Välisministeerium võis küll uhkeldada, kui palju meie vabaühendustega koostööd teinud afgaane õnnestus Talibani võimu eest ära päästa, kuid see on üksnes ilusam pool tegelikkusest. Üle maailma IT-lahendusi pakkuv ning noori talente avastava ettevõtte Garage48 juht Mari Hanikat meenutab, kuidas 2019. aasta sügisel oli kõik väga lootusrikas. Kabulis korraldati kohalikele tütarlastele hackathone, nad programmeerisid äppe, mis aitaksid elu paremaks luua… Ning praegu ei teagi, mis saab. „Umbes 20 inimest, keda ma isiklikult tean, on suutnud augusti lõpus Washingtoni jõuda, kuid paljud jäid sinna,“ kirjeldab ta. „Nad paluvad Eestilt abi. Kuid praegu on olukord taoline, et Eesti aasta kvoot on täis. Mitte ainult Eesti, vaid ka teised Euroopa riigid peaksid suutma kohandada oma immigratsioonipoliitikat.“ Sisuliselt on Hanikati sõnul tegemist ühtede Afganistani kõige säravamate noorte ajudega, kelle saatuseks on nüüd lihtsalt oodata, milliseks kujuneb Talibani režiim ka tegudes. Küll aga näeb ta, kui suur tung on täiesti muutunud oludes minema pääseda. Saates kuuletegi Millal hakkasid kohalikud tegelikult tunnetama, et senise elu lõpp on lähedal? Kui palju kannavad kaasaegsed noored n-ö klassikalise islami väärtusi, mida läänes paljud kardavad? Kui IT pole just midagi, mida esmase hooga Afganistaniga seostaks, siis milline on nende võimekus tegelikult? Kas tegelikult peaks ka Talibani ajal jätkama arenguabi andmist? Kuulake Krister Parise saadet Mari Hanikatiga siit!

Sep 2

19 min 47 sec

Tänases saates on külaliseks politoloog Martin Mölder. Räägime presidendivalimistest.

Aug 28

17 min 18 sec

Tallinna abilinnapea Andrei Novikov vastutab selle eest, et linnaruum saaks kaasaegseks – esikohal ühistransport ja kergliiklusteed. Ise ta aga tööle rattaga ega ühistranspordiga ei sõida.

Aug 27

21 min 38 sec

Vaktsineerimine kahandab võimalust nakatuda koroonaviirusega, kuid veel enam: hoiab ära raske põdemise. Ometi jõuavad ka kaitsepoogitud inimesed haiglasse, moodustades siiski haiglaravi vajajatest vähemuse. Mis aga saab nende üksikutele vaktsineeritud inimestele saatuslikuks, saab teada Delfi „Erisaatest“.

Aug 24

14 min 26 sec

Kabul on langenud, kas oleks ehk aeg tunnustada Talibani? Või pigem oodata, kuni ta omaenda raskuse all kokku variseb? Europarlamendi liige, endine välisminister Sven Mikser märgib, et ehkki Taliban hõivas Kabuli, pole tema kontroll riigi üle kaugeltki nii kindel kui esmapilgul väljapoole paistab. Niisamuti ei usuks ta Talibani sõnumeid, et nood on valmis näitama seekordsel valitsusajal enda inimlikku poolt. „Mis puutub nende hüpoteetilisse valmisolekusse järgida mingeid inimõigusnorme, siis siin ma olen ülimalt pessimistlik,“ sõnab Mikser, kelle hinnangul arvestab Taliban ülejäänud maailmaga ennekõike selles võtmes, et hoiduda edaspidi provotseerimast USA-d. Ehk ta laseb ameeriklastel ilmselt vabalt enda (ja võib-olla ka teiste lääneriikide kodanikke) evakueerida. Aga Eesti? Mäletame ju tõlk Omari kaasust, kus viimaks sai pärast aastatepikkust PPA-poolset tagakiusamist õiguse alles kohtust. Võiksime olla ikka rohkem aktiivsed? Mikser ütleb, et teadmata valitsuse tegelikku tegevust ei saa seda otsesõnu kritiseerida (kohe pärast intervjuu salvestamist tuli teade, et valitsus on siiski valmis võtma vastu 30 afgaani – toim), kuid sõnumiselgus, eriti praeguse välisministri Eva-Maria Liimetsa suust jätab küll soovida. Kindlasti oleks Eestit aidanud afgaanide vastuvõtmine Mikseri sõnul meie moraalne kohus: „See on küll taoline olukord, kus pole võimalik lõputult oodata, käia läbi kümneid ja kümneid menetlusetappe, et uurida, kas neil on tegelikult õigus oma riigist lahkuda ja varjupaika paluda,“ leiab ta. „Isegi kui see võtab vaid päevi, võib olla juba liiga hilja.“ Saates veel Aga kas Eesti peaks siis ikkagi tunnustama Talibani võimu? On ju isegi ameeriklased istunud nendega ühe laua taga. Mis rõõmustab praegu ennekõike Venemaad? Miks tegelikult pole üldse õige hetk öelda, et demokraatia eksport teistesse maadesse on läbi kukkunud. Kuula Krister Parise erisaadet Sven Mikseriga siit!

Aug 19

32 min 24 sec